Valgust  juues

Ma aastaringi kogun valgust
hõõglampide ja küünlatulega
Ja päiksepaistet,
suvesoojust
veel hingan sisse
meela kirega.

Päev koidab taas,
ning kõigest aimdus
valgusest
mul silmist une viib...
Meel erk, vaid luudes
lasuv raskus
mind hoiab tagasi.

Ei annaks hetkegi
ma valgest päevast
öö pimeduse kanda.
Päev taandub siiski
ja tulist hõõgust
ta õrnalt maale kallab.

Joon loojangut, kui armulauaveini...

---