Mõned riimid
Küllap on paljud tüdrukud kirjutanud kooli ajal luuletusi. Selliseid mida vaid parimale sõbrale näidatakse. Sahtlisse kirjutamine oli ka minu kooliaegne lõbu. Aastal 2006 tulin "kapist välja" ja minu luuletused ilmusid ajalehes "Eesti Kirik". Algselt olid selles rubriigis vaimulik Naatan Haameri kirjutatud palvetekstid ja pildid - pildipalved, mis kandsid koos ühist sõnumit. Tema oligi see, kes kutsus mind kaasa lööma ja nii ma käe valgeks saingi. Hakkasin kirjutama luuletusi, mis vaid meenutasid palveid. Sisu osas püüdsin jälgida pühapäevase jutluse teemasid või muud päevakajalist. Tellimuse peale kirjutamine on osaliselt piirav aga teisalt andis see võimaluse ennast loominguliselt proovile panna ja iseennast avastada ja rohkem avada. Juba esimeste luuletuste ilmudes sain väga positiivset tagasisidet ja see julgustas mind edasi kirjutama. Mõned luuletused on saanud endale ka viisid. Üks neist "Palvetaja" kõlas aastal 2010 EELK laulupeol. Helilooja Sirje Kaasik kirjutas sellele naiskooriseade ja laulu nimeks sai "Üks vaikne palve"
Panen siia lugemiseks mõned neist pildipalvetest, ikka koos piltidega :)
|
Aeg peatubAeg peatub?
Hetkeks kindlasti, kui ise võtad aja maha, et kuulda rohu kasvamist ja oma hingamise kaja. Aeg leia mõtteid uurida, neid, milleks varem polnud mahti. Näe seda, mis sind juhatab taas teele, kuhu minna tahtsid! Aeg möödub, tormab edasi... Kui tahes kindel on su meel; et kuulda end - tee peatusi, siis süda laulab kaasa teel. |
|
Ema naeratusLäbi valu ja vaeva
sünnib Ema - murega südames, hinges piiritu lootus. Tal unub piin ja silmis läigib õnnepisar kui kostub väeti esimene kisa, kes nõnda otsib sülesoojust. Nüüd selle ime eest ta tahaks Loojat kiita, kuid ükski sõna ega palve tundu talle piisav… Vaid ema naeratus, nii malbe, siiras - on taeva tõusev tänulaul. |
|
Inglite tantsVaata -
seal õrnal jääl kõnnivad tasa inglid. Üksteisel hoiavad käest tugevasti nad kinni. Hommikul varavalges siis, kui päike veel magab tantsivad õhevil palged, härmas neil kleidisabad... |
|
Marule vastuKes vihastas merd,
et rahutult randa lööb vahuseid laineid kõrgel pritsides vett. Kes vihastas sind, et karjuda võtad nii ägedalt kätega veheldes et… Torm vaibub su sees ja merigi taltub taas selgineb taevas ja rahuneb pea. See kindlana püsib, kes marule vastu hea sõnaga astuda julgeb ja teab. Marule vastu, marule vastu minna ei saa, kui sisimas keeb. Marule vastu, marule vastu astuda lubab vaid rahulik meel |
|
NõiutudÄrata mind nõiduse kütkest tiri mind välja unustuste mülkast! Õhk on ahvatlustest paks, kiusatusi tuubil täis lubadused, lubadused, valed ja petuskeemid. Uhkus ja Ahnus õgivad õõnsaks, närivad tühjaks kogu metsa puud. Puud aga kõigutavad muretult oma oksi ja eputavad hõbedase säraga nad ei aimagi, et on seest tühja täis tühja täis... Vaid üks tugevam tuuleiil ja variseb kokku see võlumets raginal, karjumiste ja palvete saatel. Hilja, liiga hilja abi paluda... Ärata mind nõiduse kütkest! Hoia, et mindki ei söödaks tühjaks. et mu hing jääks alles, et mu mõte jääks alles, et mu tahe jääks alles. Ärata mind nõiduse kütkest! |
|
PalvetajaKäed kokku surut vastu rindu,
peos hoiaks kui mõnd kallist aaret. Mu hingesopist pääsend lendu üks vaikne palve üks vaikne palve Issandale. Mu valus süda palub abi, et vanad haavad kasvaks kord. See hüljata, mis saanud läbi, et edasi võiks minna samm. Ja silmapilguks - justkui ingleid lendmas näen taamal õhuvirvendust… Täis värsket usku olen kindlam endas, tean - olen hoitud, valvatud. |
|
Valgust juuesMa aastaringi kogun valgust
hõõglampide ja küünlatulega Ja päiksepaistet, suvesoojust veel hingan sisse meela kirega. Päev koidab taas, ning kõigest aimdus valgusest mul silmist une viib... Meel erk, vaid luudes lasuv raskus mind hoiab tagasi. Ei annaks hetkegi ma valgest päevast öö pimeduse kanda. Päev taandub siiski ja tulist hõõgust ta õrnalt maale kallab. Joon loojangut, kui armulauaveini... |