Palvetaja
Käed kokku surut vastu rindu,
peos hoiaks kui mõnd kallist aaret.
Mu hingesopist pääsend lendu
üks vaikne palve
üks vaikne palve
Issandale.
Mu valus süda palub abi,
et vanad haavad kasvaks kord.
See hüljata, mis saanud läbi,
et edasi võiks minna samm.
Ja silmapilguks -
justkui ingleid lendmas
näen taamal õhuvirvendust…
Täis värsket usku
olen kindlam endas,
tean - olen hoitud, valvatud.